14 fakti Kadriorust ja selle elanikest
1. Kadrioru esimene nimi oli Katharinenthal.
2. Kadrioru park ja loss on ehitatud Peeter Suure käsul peale Tallinna (Revali) kapituleerimist Põhja sõjas. Tegelikult tahtis keiser ehitada Tallinnasse endale suurt suvilat. Kadriorg sai oma nime keisri teise naise Katariina I järgi.
3. Katariina I päris nimi on Marta Samuilovna Skavronskaja. Ühe versiooni järgi ta võiks pärit olla Tartust, teise — Ringenist. Aga kindlasti ta on sündinud Liivimaal. Nad kohtusid Peetriga Narva lahingu ajal 1700. a. Muuseumis on kokku kolm Katariina portreed.
4. Niccolo Michetti juhendamisel hakati Kadrioru projekteerimise ja ehistusega pihta aastal 1718 ja aastal 1721 anti ehitamise protsessi üle Nikolai Zemtsovile.
5. Michetti kandideeris eelnevalt Kadrioru planeerimise ja ehitamisele ka Trevi purskkaevu projekteerimisele, aga ei osutunud valituks.
6. Kadrioru lossi ehitustööd jõudsid lõpuni umbes 1727. a. Peeter Suur suri kaks aastat varem. Ta ei maganud ühtegi ööd tema enda käsul ehitatud lossis.
7. Peeter Suur on oma kätega asetanud kolm kivi lossi vundamenti. Ehitajad otsustasid mitte krohvida neid keisri mälestamiseks. Neid kive saab tänavu leida lossi põhjatiiva, nurga pilasteri all.
8. Lossi peahoone on ehitatud barokk stiilis. Selles majas asub praegu Kadrioru muuseum. Presidendi residentsi hoone on ehitatud umbes 80 aastat tagasi traditsionalismi stiilis.
9. Suure saali monogramm „E I” tähendab ise saite aru mida, ja „PP” tähendab „Petrus Primus” ehk „Peeter Esimene” ladina keeles.
10. Kadriorus oli kaimpark Venemaal, nimega Jekaterinenhof Neva kaldal. Kahjuks see park hävines täielikult XX. sajandil.
11. Tänu Kadriorule sai Tallinn esimese ühistranspordi — esimene hoburaudtee sidus Vana Turu platsi ja Kadriorgu aastal 1888.
12. Kadrioru park rajati algselt prantsuse stiilis pargina, kuid vahepealsete uuenduste tagajärjel omandas park inglise pargistiili ehk vabakujunduslikuma lähenemise.
13. Lossi ümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid suure eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut.
14. Kadrioru pargi värskeim osa on pargi kõige kaugema nurga ( kirdetiigi ) ümbrusesse rajatud jaapani aed, mille kujundajaks oli Masao Sone Kyotost.
Deniss
Mulle kõige rohkem meeldis Lennusadama külastamine. Ma hakkan küll praegu rääkima rohkem dekade poolt, aga mulle just meeldis valguse ja värvide lahendus, tänu millele tekib tõeline mere vaikuse ja hingerahu effekt. Samas on väga nutikas korruste jagamine „vee all” ja „vee peal”.
Muidugi ma pean allveelaeva paigaldamist kuivas angaaris katuse all natuke ebaloomulikuks, aga samas ma arvan et Vana Lembit on kindlasti leidnud rahu Lennusadama katuse all.
Eraldi ma tahan tänada muuseumi haldajaid väga detailsete kirjelduste ja erinevate faktide eest muuseumi eksponaatide elust. See oli väga hästi struktureeritud, võib olla isegi liiga detailseks läinud (ma ei suutnud mõndadest objektides lõpuni lugeda) aga üldine pakutud info saamise interaktiivsus töötab kindlasti museum kasuks ja külastajate abiks.
Muuseumi infograafika toimib väga hästi. Ekspositsioonil liikumine on selge ja on kohe näha kuhu peaks järgmiseks minema. Samas eksponaatide kirjeldused on antud kolmes keeles. Miinuseks siin aga on, et vene keele puhul on muuseum raha kahjuks kokku hoidnud.
Ja muidugi Tiit Pääsukese sõnades ja piltides leidsin palju mõtlemiseks toidu.
Mario
Lennusadam
Jagan igati Denissi arvamust Lennusadamast. Tegu on väga huvitava ja suursuguse ehitisega, kus sisekujundus lahendused toeatavad temaatikat igal sammul. Ei tea, kas see oli taotuslik, et kõik joonised olid lihtsalt traceitud või hoiti jooniste ülejoonestamise pealt aega kokku.
KUMU
Kuna külastasin KUMU ka mitte just kõige kaugemas minevikus, siis avastamisrõõmu nappis. Minu kahjuks töötas veel asjaolu, et V korrus ( moderne kunst ) oli suletud. Siiski ei saanud ma endiselt üle ega ümber Eugen Dückeri teosest ,,Aa rand’’ , mis mõjus romantistlikult igatemapanevalt
Kadrioru Loss
Peasaal – see ütleb kõik.
Kohtumine Tiit Pääsukesega
minu jaoks ehk kõige põnevam osa vaatluspraktikast. Väga lahe ja mõnus kuulamine.
1. Kadrioru esimene nimi oli Katharinenthal.
2. Kadrioru park ja loss on ehitatud Peeter Suure käsul peale Tallinna (Revali) kapituleerimist Põhja sõjas. Tegelikult tahtis keiser ehitada Tallinnasse endale suurt suvilat. Kadriorg sai oma nime keisri teise naise Katariina I järgi.
3. Katariina I päris nimi on Marta Samuilovna Skavronskaja. Ühe versiooni järgi ta võiks pärit olla Tartust, teise — Ringenist. Aga kindlasti ta on sündinud Liivimaal. Nad kohtusid Peetriga Narva lahingu ajal 1700. a. Muuseumis on kokku kolm Katariina portreed.
4. Niccolo Michetti juhendamisel hakati Kadrioru projekteerimise ja ehistusega pihta aastal 1718 ja aastal 1721 anti ehitamise protsessi üle Nikolai Zemtsovile.
5. Michetti kandideeris eelnevalt Kadrioru planeerimise ja ehitamisele ka Trevi purskkaevu projekteerimisele, aga ei osutunud valituks.
6. Kadrioru lossi ehitustööd jõudsid lõpuni umbes 1727. a. Peeter Suur suri kaks aastat varem. Ta ei maganud ühtegi ööd tema enda käsul ehitatud lossis.
7. Peeter Suur on oma kätega asetanud kolm kivi lossi vundamenti. Ehitajad otsustasid mitte krohvida neid keisri mälestamiseks. Neid kive saab tänavu leida lossi põhjatiiva, nurga pilasteri all.
8. Lossi peahoone on ehitatud barokk stiilis. Selles majas asub praegu Kadrioru muuseum. Presidendi residentsi hoone on ehitatud umbes 80 aastat tagasi traditsionalismi stiilis.
9. Suure saali monogramm „E I” tähendab ise saite aru mida, ja „PP” tähendab „Petrus Primus” ehk „Peeter Esimene” ladina keeles.
10. Kadriorus oli kaimpark Venemaal, nimega Jekaterinenhof Neva kaldal. Kahjuks see park hävines täielikult XX. sajandil.
11. Tänu Kadriorule sai Tallinn esimese ühistranspordi — esimene hoburaudtee sidus Vana Turu platsi ja Kadriorgu aastal 1888.
12. Kadrioru park rajati algselt prantsuse stiilis pargina, kuid vahepealsete uuenduste tagajärjel omandas park inglise pargistiili ehk vabakujunduslikuma lähenemise.
13. Lossi ümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid suure eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut.
14. Kadrioru pargi värskeim osa on pargi kõige kaugema nurga ( kirdetiigi ) ümbrusesse rajatud jaapani aed, mille kujundajaks oli Masao Sone Kyotost.
Deniss
Mulle kõige rohkem meeldis Lennusadama külastamine. Ma hakkan küll praegu rääkima rohkem dekade poolt, aga mulle just meeldis valguse ja värvide lahendus, tänu millele tekib tõeline mere vaikuse ja hingerahu effekt. Samas on väga nutikas korruste jagamine „vee all” ja „vee peal”.
Muidugi ma pean allveelaeva paigaldamist kuivas angaaris katuse all natuke ebaloomulikuks, aga samas ma arvan et Vana Lembit on kindlasti leidnud rahu Lennusadama katuse all.
Eraldi ma tahan tänada muuseumi haldajaid väga detailsete kirjelduste ja erinevate faktide eest muuseumi eksponaatide elust. See oli väga hästi struktureeritud, võib olla isegi liiga detailseks läinud (ma ei suutnud mõndadest objektides lõpuni lugeda) aga üldine pakutud info saamise interaktiivsus töötab kindlasti museum kasuks ja külastajate abiks.
Muuseumi infograafika toimib väga hästi. Ekspositsioonil liikumine on selge ja on kohe näha kuhu peaks järgmiseks minema. Samas eksponaatide kirjeldused on antud kolmes keeles. Miinuseks siin aga on, et vene keele puhul on muuseum raha kahjuks kokku hoidnud.
Ja muidugi Tiit Pääsukese sõnades ja piltides leidsin palju mõtlemiseks toidu.
Mario
Lennusadam
Jagan igati Denissi arvamust Lennusadamast. Tegu on väga huvitava ja suursuguse ehitisega, kus sisekujundus lahendused toeatavad temaatikat igal sammul. Ei tea, kas see oli taotuslik, et kõik joonised olid lihtsalt traceitud või hoiti jooniste ülejoonestamise pealt aega kokku.
KUMU
Kuna külastasin KUMU ka mitte just kõige kaugemas minevikus, siis avastamisrõõmu nappis. Minu kahjuks töötas veel asjaolu, et V korrus ( moderne kunst ) oli suletud. Siiski ei saanud ma endiselt üle ega ümber Eugen Dückeri teosest ,,Aa rand’’ , mis mõjus romantistlikult igatemapanevalt
Kadrioru Loss
Peasaal – see ütleb kõik.
Kohtumine Tiit Pääsukesega
minu jaoks ehk kõige põnevam osa vaatluspraktikast. Väga lahe ja mõnus kuulamine.
No comments:
Post a Comment