Tallinna Linnavalitsus
Aastatel 1930–1932 valmis seitsmekorruseline maja Vabaduse väljaku äärde (praegune linnavalitsuse hoone). Nimetatud majale leiab sarnaseid maju mitmetes Põhja-Saksamaa linnades, kuid eenduvatest kividest laotud rombmuster fassaadil seob selle eeskujuks Fritz Högeri ja vendade Gersonite Sprinkenhofi Hamburgis, mis oli Tallinna hoone projekteerimise ajal valmimas. See rombmuster oli omakorda jõudnud Saksamaale orientalismihuvist tuttavaks saanud tellislaovõtete kaudu. Niisiis ei ole põhjust pidada seda mustrit kavatsetult traditsionalismi ilminguks. Kui aga 1933. aastal paigaldati peasissekäigu juurde fassaadile Jaan Koorti modelleeritud laternahoidjad, “Eesti taat” ja “Eesti memm”, mõjus uues situatsioonis ka rombmuster väga rahvuslikuna. Mart Kalm on nimetanud seda maja ka vahetuimaks ekspressionismi kandjaks Eestis.
Tallinna Kunstihoone
Tallinna Kunstihoone avati arhitektide Edgar Johan Kuusiku ja Anton Soansi projekteeritud ja spetsiaalselt kunstigalerii ja kunstnike ateljeedeks ehitatud majas pidulikult 15. septembril 1934. aastal. 1937. aastal paigaldati fassaadi kaarnišidesse Juhan Raudsepa allegoorilised pronksfiguurid “Töö” ja “Ilu”. 1935. aastal alustas hoones tegevust kunstiklubi ehk Ku-ku. Hoone kuulus algselt Eesti Kultuurkapitalile, tänapäeval Eesti Kunstnike Liidule. SA Tallinna Kunstihoone Fond kasutab hoones asuvat galeriid üürnikuna.
No comments:
Post a Comment